I MOODUL

Ülesanne 1

1. Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

Teadmus on muutuv segu inimese isiklikest kogemustest väärtustest arusaamadest mis loob raamistiku uute kogemuste ja informatsiooni hindamiseks ja ühendamiseks. 

Teadmus omandatakse läbi kogemuse. Kogemuse põhjal kujuneb inimesel arusaam, mille kaudu mõistab uusi situatsioone (tuttavad mudelid). Kogemustest omandatakse “rusikareeglid” e. lühiteed uute probleemide

lahendusteni, mis sarnanevad varasematele probleemidele, “käsikirjad”. Lahutamatu osa väärtused ja uskumused.

Teadmusjuhtimine (knowledge management) on organisatsiooni kollektiivse teadmuse “tabamise”, jagamise ja mõjujõu suurendamise protsess. 

Teadmusjuhtimise eesmärgiks on hallata organisatsiooni olemasolevat kogemust ning luua uut teadmust

2. Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Teadmusjuhtimise mõiste võeti kasutusele 1980ndate aastate teisel poolel ja selle kasutusele võttu seostatakse Karl Wiigi nimega. 

Teadmusjuhtimise mõiste laialdasema leviku saavutas 1990ndatel aastatel, mil  toimusid mitmed konverentsid, avaldati terve rida raamatuid ja loodi ajakirju, mis keskendusid  teadmusjuhtimisele. 

• 1959 – Peter F. Drucker võttis kasutusele mõiste teadmustöötaja (knowledge worker) 

• 1966 – Michael Polyani tutvustas termineid väljendatavad (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge) 

• 1986 – Rootsi teadmusjuhtimise pioneer Karl-Erik Sveiby publitseeris koos Tom Lloydiga The Know-How Company. 

• 1991.aastal määrati Leif Edvinsson Skandia intellektuaalse kapitali asepresidendiks, mis oli esimene ametikoht, mis oli otseselt seotud teadmusjuhtimisega 

• 1991.aastal avaldas Ikujiro Nonaka Harvard Business Review-s artikli „Knowledge-creating company‟, mille põhjal ta avaldas hiljem koos Hirotaka Takeuchiga samanimelise raamatu (1995). 

• 1993.aastal ilmus Tom Stewarti artikliteseeria ajakirjas Fortune – „Intellectual capital: your company’s most valuable asset‟ , mis aitas tõsta teadlikkust teadmusjuhtimisest 

• Hedlund  (1994) leiab, et teadmusjuhtimist võib käsitleda kui  organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsessi.

• 1995 korraldati esimene konverents Ameerika Ühendriikides Houstonis – Knowledge For Strategic Advantage. 

• 1996.aastal toimus esimene teadmusjuhtimise konverents Euroopas 

• 1998.aastal pealkirjastas maailmapank oma maailma arenguaruande järgnevalt: Knowledge for Development. 

• Hiljutised uuringud näitavad, et 75-80% firmadel on teadmusjuhtimise programmid ja teadmusjuhtimisest räägitakse samuti haridusorganisatsioonide tasandil. 

• Harry Scarborough  jt (1999) defineerivad teadmusjuhtimist kui protsessi või praktilist tegevust teadmiste loomiseks, kogumiseks, jagamiseks ja kasutamiseks organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks.

• Roots  jt. (2008) käsitlevad teadmusjuhtimist kui teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimist organisatsioonis. Nad leiavad, et teadmusjuhtimise idee tuumaks on teadmusringluse ja teadmuse avardumise tagamine organisatsioonis ning teadmusjuhtimises on oluline erinevate struktuuriüksuste ning  indiviidide haaratus  nii vertikaalsetesse  kui horisontaalsetesse teadmusvahetuse protsessidesse organisatsioonis.
• 1993  ja  1995.aastal  olid kõige olulisemateks  publikatsioonideks, mis mõjutasid teadmusjuhtimise arengut: Thomas A. Stewart’i artiklite seeria ajakirjas Fortune (Stewart 1993, 1995), ja Ikujiro Nonaka  ja  Hirotaka Takeuchi  (1995)  raamat  The Knowledge Creating Company.

Mõned skeptikud viitavad sellele, et teadmusjuhtimise mõiste oli ärikonsultantide idee värskendada oma tähtsuse kaotanud ärikontseptsioone ning see pole midagi muud kui infojuhtimise mõiste asendamine teadmusjuhtimisega.

3. Teadmusjuhtimise arenguetapid ja sellele iseloomulikud tunnused

Eristatakse kolme selgelt eristunud teadmusjuhtimise arenguetappi. Igal etapil on erinevad rõhuasetused.

   I arenguetapp (märksõnadeks „parim kogemus“ ja „kogetud õppetunnid“)

Seotud eelkõige infotehnoloogiaga. Sellel perioodil tunnetasid suured rahvusvahelised konsultatsioonifirmad informatsiooni ja teadmiste olulisust organisatsioonide edukaks toimetulekuks. Paraku leiti, et firmad pole teadlikud, mis nende erinevates üksustes toimub ja tihtipeale toimus nn „jalgratta leiutamine“. Arvati, et kui erinevad üksused jagaksid teadmisi oleks võimalik hoiduda nn „jalgratta leiutamisest“, tulla edukalt toime konkurentidega ja saada rohkem kasumit. 

   II arenguetapp (märksõnaks „õppiv organisatsioon“ ja „vaiketeadmised“, „praktikakogukonnad“) 

Tunnetati inimressursside olulisust ja lisandus nn kultuuridimensioon. Kerkisid esile oluliste märksõnadena „õppiv organisatsioon“ ja „vaiketeadmised“. Peamiseks eesmärgiks oli lahendada probleem, kuidas muuta firmad õppivateks organisatsioonideks ning soodustada vastavaid pürgimusi, arendada reflekteerivaid arutelusid ja keerukuse mõistmist. 

   III arenguetapp (märksõnadeks olid sisuhaldus, metaandmed ja taksonoomiad)

Tunnetati otsisüsteemide loomise olulisust, mis olid seotud infodisaini ja -struktuuriga ning taksonoomiate arengu ja rakendamisega. Põhiküsimuseks - kuidas kirjeldada ja organiseerida sisu nii, et infokasutaja teaks selle olemasolust ja saaks sellele kiiresti ning kergesti kätte ning seda tulemuslikult kasutada. 

   Lisaks IV arenguetapp

Teadmusjuhtimise teoreetikud leiavad, et on võimalik rääkida ka teadmusjuhtimise IV arenguetapist.  Sellel etapil on iseloomulik, et tunnetatakse organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisust. Teadmusjuhtimise eelnevatel etappidel oli põhitähelepanu organisatsioonisisesel informatsioonil ja teadmusel. 

4. Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on seotud:

• Religioon ja filosoofia (epistemoloogia) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli 

• Psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises 

• Majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas ˇ

Lisaks tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiaga, eetikaga, jne.

5. Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused 

Teadmusjuhtimisega tihedalt seotud mõiste on infojuhtimine.

Infojuhtimise koostisosadeks peetakse infovajaduse väljaselgitamist, info hankimist erinevatest allikatest, 

info organiseerimist ja säilitamist kiire leitavuse ja kasutamise tagamiseks, infotoodete ja –teenuste arendamist, mis toetavad otsuste vastuvõtmist, keskkonnaseiret, informatsiooni edastamist infovajajaile ja 

informatsiooni eesmärgipärast kasutamist. 

Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus. 

Kui informatsiooni on võimalik salvestada erinevatel andmekandjatel, siis teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. 

6. Teadmiste tüpoloogia

Traditsiooniline teadmiste püramiid - DIKW

• Data - Andmed

• Information - Informatsioon

• Knowledge - Teadmised

• Wisdom – Teadmus/tarkus

Ackoff (1989) tutvustas püramiidi viie komponendiga – andmed, informatsioon, teadmised, arusaamad, teadmus/tarkus.  Teadmiste püramiidide mudeleid on hiljem teiste poolt modifitseeritud.

7. Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Teadmusjuhtimises eristatakse kolme peamist teadmiste hankimise allikat:

• Parim kogemus või hea praktika (Best Practices)

• Organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory)

• Praktikakogukonnad (Communities of Practice

Wenger toob välja kolm olulist praktikakogukonna tunnust:

• tegevusvaldkond – inimesed saavad kokku mingi kindla tegevuse alusel, hindavad oma kollektiivset teadmist ja õpivad üksteiselt;

• kogukond – inimesed loovad suhteid, et õppida üksteiselt, kuigi nad ei pruugi seda teha iga päev;

• tegevus – kogukonna liikmed on praktikud, kes arendavad jagatud ressursse: kogemused, juhtumid, vahendid, probleemide lahenduse võimalused; kõik see võtab aega ja nõuab pidevat suhtlemist.

Ülesanne 2

Analüüsimiseks valisin Liiv, I., Kalle, E. (2005). Teadmusjuhtimine artikli.

• Millised on artikli peamised seisukohad?

Teadmusjuhtimine kui uue distsipliini (õppeaine, teadmisharu) eesmärk on õpetada nii faktiteadmiste kvantitatiivse suurendamise kui ka kvalitatiivse arendamise ja rakendamise oskusi ja pädevusi. Inimestel  tekib  võimalus omandada erialaseid dünaamilisi ehk loovteadmisi  ja  pädevusi,  mis on  aluseks  uuenduste  väljamõtlemisel ja innovatsioonide tootmisel. Milliseid teadmisi vajame ning kuidas  ja kus neid teadmisi rakendame: faktiteadmised ja dünaamilised teadmised. Kuidas saada töötajatelt kätte varjatud teadmisi, mis on hoiul inimeste peas, käteosavuses, käitumises, suhetes ja kontaktid ehk tööalases kompetentsis. Progress faktiteadmistelt dünaamilistele teadmistele.

• Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?

Progress: andmed-info-teadmised.

• Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?

Tänapäeval kasutatakse organisatsioonilises kontekstis mõlemaid mõisteid tihti koos - info- ja teadmusjuhtimine - sest nii infojuhtimine kui teadmusjuhtimine on tihedalt läbipõimunud ja mõlemad on olulised organisatsiooni tõhusaks toimimiseks.

Infojuhtimise peamine eesmärk on tagada õige informatsioon, õigel ajal ja kohas. Infojuhtimine keskendub informatsiooni tõhusale haldamisele ja juhtimisele. Infojuhtimine on organisatsiooni infopoliitika ja –strateegia väljatöötamine, sise- ja välisinfo ressursside kasutamine ja juhtimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks

Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus.  Teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. Teadmusjuhtimise strateegia võimaldab jõuda vajalikel teadmistel õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele.

Seega infojuhtimine on tihedalt seotud teadmusjuhtimisega. 

• Millised on peamised järeldused, soovitused?

Töötajad vajavad nii teabelevi kui ka motivatsiooni ja koostööd. Mida rohkem infot töötajad ettevõtte kohta saavad, seda rohkem tunnevad nad end firmas osalejatena ja seda rohkem on nad võimelised otsustama, mis toimib ja mis ei toimi ettevõtte eesmärkide kasuks.

Inimestele tuleb anda õiget ja kasulikku teavet ning soovijatele tuleb õpetada õiget ja kasulikku info teavitamist.

Uued teadmised organiseeritakse vastavalt olemasolevatele teadmistele ja mõtlemise arengutasemele. Seega ilmnevad otsesed seosed lapse mõtlemise taseme ja õppimise vahel. Õpetus ei tohi käia arengust tagapool ja ka arengutaset liialt ületada.

Eesti ühiskond on omaks võtmas uut paradigmalist lähenemist - liikumist teadmispõhise majandusühiskonna suunasl. Majandusühiskond vajab faktiteadmiste asemel dünaamilisi teadmisi.

• Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?

Autorid kasutavad järelduste jõudmiseks teadlaste avaldatud artikleid, uuringud, arvamusi, teadmisi, analüüse ja ka refereeringuid.