III MOODUL

Ülesanne 1: 

Loe läbi mooduli sissejuhatus, õpiobjektid ja lisamaterjalid ning analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Mida mõistad teadmusjuhtimise süsteemide ja tehnoloogiate all?

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

• Teadmusjuhtimise protsessid
• Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise  süsteemid  võib jaotada  kolme  suurde rühma  lähtudes teadmusjuhtimise protsessidest:  

• Teadmushõive ja kogumise  süsteemid  (knowledge discovery, capture and creation systems).
• Teadmuse jagamise süsteemid (knowledge sharing systems).
• Teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems)

Teadmusjuhtimise mõjutajaks on organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur. Kuigi teatud infotehnoloogiad ja süsteemid on otseselt arendatud teadmusjuhtimise tarbeks, on organisatsiooni üldine infotehnoloogiline infrastruktuur oluline teadmusjuhtimise komponent. Infotehnoloogilist infrastruktuuri võib vaadelda kui andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsiooni tehnoloogiate ja süsteemide kogumit (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks. See hõlmab kõiku organisatsiooni infosüsteeme. 

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib käsitleda infotehnoloogiaid, mis soodustavad teadmusjuhtimist. 

Kuna teadmusjuhtimine sõltub paljuski infotehnoloogilistest vahenditest on oluline, et asutuse infrastruktuuri toetaks kaasaegsete võimalustega tehnoloogia ja infosüsteemid. 

Liao jagas teadmusjuhtimise tehnoloogiad seitsmesse kategooriasse:

Informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogia kategooria koosneb andmete vahetamistest ja jagamisest. Kasutades rakendusi ja platvorme, mis kasutavad interneti, intraneti ja virtuaalset privaatvõrku.

Tehisintellekti/ekspert süsteemi kasutakse, et kinni püüda teadmisi. Neid süsteeme kasutatakse: hariduses, põllumajanduses, personalijuhtimises, projektijuhtimises ja kogetud õppetundide süsteemis.

Andmebaasi tehnoloogia on andmete kogum, mis on organiseeritud efektiivselt, et teenida mitmeid rakendusi koondades andmeid ja vähendades koondatuid andmeid. Seda tehnoloogiat kasutakse: hierarhilises modelleerimises, vigade analüüsis, ontoloogias, andmebaaside disainimisel, veebirakendustes.

Modelleerimine kavatseb rajada suhted tuginedes loogilisel mudeli disainil erinevates teadmiste valdkondades või probleemides.

Teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid. 

Enam kasutakse organisatsioonides informatsiooni ja teadmiste kogumiseks Web 2.0 võimalusi. Ettevõtetes sees, intranetis võib leida blogisid, wikisid, RSSi, märksõnastamist. Koolitustel kasutakse Youtube ja Delicious'e võimalusi. Kõik need rakendused ja informatsioon loovad ettevõttele nende teadmiste võrgustiku. 

Globaliseeruvas maailmas omavad suuremat tähtsust virtuaalsed organisatsioonid. Rahvusvahelised firmad kasutavad Skype, Live Meeting, GoogleDrive jt võimalusi, et suhelda ja teha edukalt meeskonna tööd teise riigi kolleegiga.

Teadmusjuhtimise programmid ja süsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende eesmärgiks on informatsiooni ja teadmiste jagamise parendamine, organisatsiooni toimimise parandamine informatsiooni ja teadmiste parema loomise, jagamise ja kasutamise kaudu, konkurentsieelis või kõrgetasemeline innovatsioon. 

2. Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme kasutatakse teadmiste omandamiseks, kasutamiseks, jagamiseks ja rakendamiseks.

• teadmiste omandamise protsessid ja süsteemid, 
• teadmiste kogumise protsessid ja süsteemid,
• teadmiste jagamise protsessid ja süsteemid,
• teadmiste rakendamise protsessid ja süsteemid.

Teadmiste kogumine on protsess, kus teadmised viiakse vaikivast ümber konkreetsesse vormi. Teadmiste jagamine on protsess, kus konkreetne või vaikiv teadmine antakse edasi teistele üksikisikutele. Järelikult kui teadmisi jagatakse isikutevaheliselt või kogukonnas, siis see aeglaselt liibub ühelt indiviidilt edasi teisele kommunikatsiooniga (näost näkku rääkides, vestluse käigus kolleegiga, arutlusega või koos midagi tehes). Teadmiste rakendamine toimub, siis olemasolev teadmine kasutakse, et teha otsuseid ja sooritada ülesandeid läbi juhatamise ja rutiini. Kui teadmiste rakendamist ei kasutata edukalt, siis kõik eelnevad toimingud on olnud asjata. 

Teadmusjuhtimine saab olla ainult, siis edukas kui teadmisi kasutakse. Lisaks peavad organisatsiooni liikmed aru saama kuidas teadmisi kasutada ja selle kasutamine teeb nende töö efektiivsemaks.

Ülesanne 2:

1. Vali üks teadmusjuhtimise tehnoloogia, mida ei ole loengukonspektis (sissejuhatuses) ja õpiobjektides piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud ja iseloomusta põhjalikult selle kasutamise võimalusi teadmusjuhtimises.

Teadmusjuhtimise tehnoloogiad on vajalikud inimeste ja protsesside kiire ja tõhusa töö jaoks. Teadmusjuhtimise protsessid on vajalikud selleks, et organisatsioonis on tarvis vahetada ja levitada teavet.

Täpsemalt kirjeldamiseks valisin teadmusjuhtimise tehnoloogia valikutest: Virtuaalne meeskond.

• Meeskonnas on tavaliselt määratud ning tavaliselt piiratud liikmete arv ning iga liige tunneb end osana meeskonnast, isegi kui meeskonna liikmed muutuvad, jääb meeskond siiski tervikuks.
• Liikmed funktsioneerivad iseseisvalt, tavaliselt ühtse eesmärgi nimel, ülesanded on liikmetele määratud.
• Iga liige on vastutav projekti tulemuslikkuse eest.
• Liikmed organiseerivad kollektiivselt suhtlusvõrgustikku terves organisatsioonis.
• Meeskonnaliikmed võivad olla geograafiliselt erinevates paikades.
• Meeskonnaliikmed sõltuvad valdavalt arvuti vahendusel toimivast suhtlusest, mitte näost-näkku suhtlusest.

Virtuaalse meeskonna töövahediteks on erinevad koostööd hõlbustavad vahendid, nt. grupivestlused või konverentskõned Skypes, ühiskirjutusvahendid GoogleDrives, e-kirjad jne.

Virtuaalmeeskonna eeliseks on suhtlemine ning koostöö tegemine, sõltumata ajast ja kohast (nii ruumiline kui ka geograafiline).

Kasutatud materjalid:

• Arge, S. Teadmusjuhtimine. Loetud aadressilt: http://www.epubbud.com/read.php?g=6NVWZHCJ&p=2&two=1
• Berry, G. R. 2011. Enchancing effectiveness on virtual teams. Journal of Business Communication. Loetud aadressilt: http://job.sagepub.com/content/48/2/186.full.pdf+html, lk 187-188
• Virkus, S. Õppematerjal “ III moodul: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid". Loetud aadressilt: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2192/Moodul%202.pdf

II MOODUL

Ülesanne 1

1. Teadmusjuhtimise põhikomponendid, protsessid ja infrastruktuur

Protsessipõhine lähenemine teadmusjuhtimisele keskendub teadmuse loomise,  omandamise, jagamise ja rakendamise/kasutamise  protsessidele => vaadeldakse detailsemalt ja eristatakse teadmuse omandamist, loomet, kodifitseerimist, jagamist, juurdepääsu, rakendamist ja taaskasutamist organisatsioonides ja organisatsioonide vahel.

Meyeri ja Zacki  (1996),  Bukowitzi ja Williamsi  (2000),  McElroy  (1993, 2003) ja  Wiigi (1993) mudelid teadmusjuhtimise mudelite sünteesimisel on  välja töötatud raamistik, mis näitab, kuidas informatsioon muutub organisatsiooni  jaoks väärtuslikuks teadmuseks (Dalkir, 2011).

Teadmusjuhtimise infrastruktuur sisaldab omakorda 5 peamist komponenti:

• Organisatsioonikultuur
• Organisatsiooni struktuur 
• Organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur
• Üldteadmised
• Füüsiline keskkond (Becerra-Fernandez and Sabherwal, 2010).

2. Teadmusjuhtimise tsükli mudelid

Teadmusjuhtimise tsüklit võib vaadelda kui informatsiooni teekonda muutumaks organisatsiooni väärtuslikuks strateegiliseks ressurssiks => kirjeldab, kuidas teadmisi organisatsioonis erinevatel etappidel määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse.

3. Organisatsioonikultuur, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur, üldteadmised, füüsiline keskkond

Organisatsioonikultuur (komponentideks: tema missioon, visioon ja põhiväärtused ning organisatsiooni mikrokliima ja juhtimisstiil) - organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni  liikmete käitumist, ootusi  ja  hoiakuid. Organisatsioonikultuur  suunab organisatsiooni liikmeid selles suunas, mida  sobib/võib ja mida ei sobi/või  konkreetses organisatsioonis teha.

Organisatsiooni struktuur määrab suurel määral selle, kuidas ja millises ulatuses rollid, kohustused delegeeritakse, kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine juhtimistasandite vahel. Organisatsiooni struktuur määrab ka võimusuhted organisatsioonis ning sellest oleneb organisatsioonile püstitatud eesmärkide täitmine. Organisatsiooni struktuurid võivad mõjutada teadmusjuhtimist praktikakogukondade (community of practice) kaudu.

Juhani Lemmik (1999) toob välja organisatsiooni struktuuri viis eesmärki:

1. struktuur määrab alluvussuhted ning tööjaotuse, mille kaudu määratletakse otsustetegemise protsess ja võimusuhted; 
2. struktuur on üks eesmärkide saavutamise vahend; 
3. struktuuri ülesandeks on infokanalite määramine - palju suheldakse horisontaalselt, palju vertikaalselt? Tihti ei kattu infokanalid struktuuriga, sest lisaks formaalsetele suhetele on oluline roll organisatsioonis mitteformaalsetel suhetel ehk informaalsel struktuuril; 
4. struktuur on aluseks töötajakesksele lähenemisele - struktuur määrab töötaja positsiooni organisatsioonis, tema vastutuse, töösuhted, kohustused ja õigused. Nendest peaks iga töötaja olema ise teadlik; 
5. struktuuri kaudu toimub juhtimise täiustamine - iga juht peab teadma, mida tema alluvad teevad ning seeläbi leidma viise tööprotsesside efektiivsemaks muutmiseks. 

Organisatsiooni üldine infotehnoloogiline infrastruktuur on oluline teadmusjuhtimise komponent. Infotehnoloogilist infrastruktuuri võib vaadelda kui andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogumit (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks. See hõlmab kõiki organisatsiooni infosüsteeme.

4. Teadmusringluse protsessid

Teadmusringlus on süsteem, milles vaikiv teadmine muudetakse läbi suhtlemise väljendatud teadmiseks ning seejärel jällegi vaikivaks teadmiseks. Teadmusringlus põhineb teadmiste spiraalil, mille tingimuseks ei ole infotehnoloogia kasutamine, kuid läbi infotehnoloogia on see paindlikum, kiiremini teostatav ja ka mugavam.

Ene-Silvia Sarv on oma kursuse Teadmusringlus ja teadmusloome materjalides kirjeldanud teadmusringluse protsessi järgmselt:

Teadmusringluse alguspunktiks on küsimus – kellegi poolt esitatud, uudsest või takistust sisaldavast olukorrast kerkinud küsimus, emotsioonide või mõtlemise tulemusena tekkinud arusaamisvajadus (joon. 2). 

Küsimus kutsub esile olemasoleva teadmuse esiletoomise – meenutamise, äratundmise kui küsimusega seotu (joonisel – sotsialiseerimine). Dialoogis toimub teadmise (äratuntu, esiletoodu) eksternaliseerimine – väljaütlemine, kontseptualiseerimine kõneleja-kirjutaja jaoks. Mitme osaleja (dialoogipartnerid, eelistatavalt rühm) ütlused, tekstid (mis võivad olla ka metafoorilised – loosungid, kõnekäänud või visuaalsed - sümbolid jmt) kombineeruvad iga osaleja jaoks ning arutelus kontseptualiseeritakse ühiselt mõistetavaks tekstiks, ideedeks, määratlusteks vmt. Teadmusvälja kujunemisele eelneb kõneldu-arutatu omaksvõtmine – see toimub kõige efektiivsemalt tegevuse, rakendamise kaudu. Internaliseeritud e omaksvõetud teadmus lõimub iga osaleja eelneva vaikiva teadmusega, moodustades nii ühelt poolt individuaalse teadmuse, teisalt on sel aga ühiselt läbi arutatud ja kontseptualiseeritud “ühisväli” teiste protsessis osalenutega. 

Sarnane teadmusringluse spiraal on esile toodud Nonaka ja Takeuchi poolt uute ideede genereerimise osana ettevõtetes. Samuti on see selgesti äratuntav õppesituatsioonis nt rühmatöö kasutamisel.

Joonis 2. Teadmuse konversiooni e teadmusringluse ja teadmusloome spiraal

Eelneval joonisel (joonis 2) kujutatu on skeem protsessist - indiviidi ja samas ka rühma kui terviku õppimisest, mille tulemuseks on ühelt poolt indiviidide teadmusvälja ühtlustumine (analoog Senge tiimiõppimise ühe olulise tulemusega), samas aga ka uue teadmuse loomine indiviidi ja rühma tasandil (Sarv, aasta teadmata)

Kasutatud kirjandus:

• Becerra-Fernandez, I. and Sabherwal, R. (2010). Knowledge Management: Systems and Processes. Armonk (N.Y.); London : M.E. Sharpe.
• Dalkir, K. (2011). Knowledge management in theory and practice. The MIT Press. 
• Sarv, Ene-Silvia. (aasta teadmata). Teadmusringlus ja teadmusloome: Varjatud ja väljendatud teadmuse dünaamika. Loetud aadressil: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Teadmusringlus_ja_teadmusloome/varjatud_ja_vljendatud_teadmuse_dnaamika.html

Ülesanne 2

1. Koosta individuaaltööna ühe konkreetse organisatsiooni, millega oled hästi tuttav, teadmusjuhtimise analüüs läbitöötatud materjalidest lähtuvalt (milliseid teadmusjuhtimise protsessid on identifitseeritavad ja millistel eesmärkidel, mida soovitaksite muuta/täiustada jms.)

Teadmusjuhtimise analüüsiks olen valinud Lääne-Virumaa ühe vanima üldhariduskooli. Selles koolis olen töötanud 6 aastat, esimesed 4 aastat infojuht/arvutiõpetaja ja ülejäänud aeg haridustehnoloog/arvutiõpetaja.

Meeldetuletuseks, mis on teadmusjuhtimine (knowledge management) - strateegiat, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis.

Teadmusjuhtimise protsessid ja süsteemid toimivad. Kooli juhtkond ja õpetajad omandavad ja koguvad teadmisi, jagavad kolleegidega ja  rakendavad (ka õppetöös). Selleks on omad süsteemid ja protsessid. 

Teadmiste omandamiseks on olemas erinevad kursused ja erinevad organisatsioonilised huvigrupid. Koolis eksisteerib tervisenõukogu, kriisikomisjon, juhtkond, õppenõukogu, õpilasesindus, hoolekogu, vilistlaskogu jt, kellega toimuvad koosolekud, ajurünnakud jm arutelud enne ja pärast tegevust ning selle ajal. Toimub kolleegide abistamine, koolitused (sisekoolitused aga ka väljastpoolt tellitud koolitajate poolt läbiviidavad), juhendamine jne.

Koolil õppenõukogu ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid ja juhtkond.

Noore õpetaja juhendamiseks määratakse mentor, kes toetab, nõustab ja juhendab. Lisaks suunab täiendkoolitustel osalema, et stažeerida ja lisa teadmisi juurde hankimiseks.

Interneti arenguga on lisandus uusi abivahendeid - e-õpe, veebikonverentsid, ühiskirjutusvahendid, sisuhaldussüsteemid, meililistid (kõikidel koolitöötajatel on töökoha poolt e-maili aadressid), viki-veebilehed, blogid, suhtluskanal Skype jm tehnoloogiad. Kõik abistavad tehnoloogiad avardavad töötajate võimalusi olla kursis ringleva infoga, andes samas suuniseid konkreetsete eesmärkide saavutamiseks või meetmete rakendamiseks. Teadmiste juhtimine areneb koos koostöörakenduste, visuaalsete abivahendite ja muude tehnoloogiate arenguga.

Erinevate andmete kogumiseks lastelt, lastevanematelt ja kolleegidelt kasutatakse elektroonilisi küsitlusi, arenguvestlused (töötajatega) - neid andmeid säilitatakse, analüüsitakse, järeldatakse uusi teadmisi ja teadmisi hoitakse omakorda arhiveeritakse vastavates dokumendimappides.

Kooli osaline dokumentatsioon (arengukava, õppekavad, kodukord, hindamisjuhend, vastuvõtukord jne) on kättesaadav kooli kodulehel. Osalised dokumendid luuakse kasutades ühistöövahendeid GoogleDrive.

Lisaks dokumentatsioonile toimub koolilehe kaudu igapäeva info jagamine lastele, lastevanematele, õpetajatele, juhtkonnale jt. Kool on liitunud sotsiaalse võrgustiku keskkonnaga - Facebook, mille kaudu edastatakse mitmetele, mitmetele lehe fännidele infot/teateid.

Õppiv ja arenev organisatsioon väärtustab uusi teadmisi ja ideid, tagades nende genereerimise ja rakendamise organisatsioonis.