III MOODUL

Ülesanne 1: 

Loe läbi mooduli sissejuhatus, õpiobjektid ja lisamaterjalid ning analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Mida mõistad teadmusjuhtimise süsteemide ja tehnoloogiate all?

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

• Teadmusjuhtimise protsessid
• Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise  süsteemid  võib jaotada  kolme  suurde rühma  lähtudes teadmusjuhtimise protsessidest:  

• Teadmushõive ja kogumise  süsteemid  (knowledge discovery, capture and creation systems).
• Teadmuse jagamise süsteemid (knowledge sharing systems).
• Teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems)

Teadmusjuhtimise mõjutajaks on organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur. Kuigi teatud infotehnoloogiad ja süsteemid on otseselt arendatud teadmusjuhtimise tarbeks, on organisatsiooni üldine infotehnoloogiline infrastruktuur oluline teadmusjuhtimise komponent. Infotehnoloogilist infrastruktuuri võib vaadelda kui andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsiooni tehnoloogiate ja süsteemide kogumit (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks. See hõlmab kõiku organisatsiooni infosüsteeme. 

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib käsitleda infotehnoloogiaid, mis soodustavad teadmusjuhtimist. 

Kuna teadmusjuhtimine sõltub paljuski infotehnoloogilistest vahenditest on oluline, et asutuse infrastruktuuri toetaks kaasaegsete võimalustega tehnoloogia ja infosüsteemid. 

Liao jagas teadmusjuhtimise tehnoloogiad seitsmesse kategooriasse:

Informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogia kategooria koosneb andmete vahetamistest ja jagamisest. Kasutades rakendusi ja platvorme, mis kasutavad interneti, intraneti ja virtuaalset privaatvõrku.

Tehisintellekti/ekspert süsteemi kasutakse, et kinni püüda teadmisi. Neid süsteeme kasutatakse: hariduses, põllumajanduses, personalijuhtimises, projektijuhtimises ja kogetud õppetundide süsteemis.

Andmebaasi tehnoloogia on andmete kogum, mis on organiseeritud efektiivselt, et teenida mitmeid rakendusi koondades andmeid ja vähendades koondatuid andmeid. Seda tehnoloogiat kasutakse: hierarhilises modelleerimises, vigade analüüsis, ontoloogias, andmebaaside disainimisel, veebirakendustes.

Modelleerimine kavatseb rajada suhted tuginedes loogilisel mudeli disainil erinevates teadmiste valdkondades või probleemides.

Teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid. 

Enam kasutakse organisatsioonides informatsiooni ja teadmiste kogumiseks Web 2.0 võimalusi. Ettevõtetes sees, intranetis võib leida blogisid, wikisid, RSSi, märksõnastamist. Koolitustel kasutakse Youtube ja Delicious'e võimalusi. Kõik need rakendused ja informatsioon loovad ettevõttele nende teadmiste võrgustiku. 

Globaliseeruvas maailmas omavad suuremat tähtsust virtuaalsed organisatsioonid. Rahvusvahelised firmad kasutavad Skype, Live Meeting, GoogleDrive jt võimalusi, et suhelda ja teha edukalt meeskonna tööd teise riigi kolleegiga.

Teadmusjuhtimise programmid ja süsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende eesmärgiks on informatsiooni ja teadmiste jagamise parendamine, organisatsiooni toimimise parandamine informatsiooni ja teadmiste parema loomise, jagamise ja kasutamise kaudu, konkurentsieelis või kõrgetasemeline innovatsioon. 

2. Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme kasutatakse teadmiste omandamiseks, kasutamiseks, jagamiseks ja rakendamiseks.

• teadmiste omandamise protsessid ja süsteemid, 
• teadmiste kogumise protsessid ja süsteemid,
• teadmiste jagamise protsessid ja süsteemid,
• teadmiste rakendamise protsessid ja süsteemid.

Teadmiste kogumine on protsess, kus teadmised viiakse vaikivast ümber konkreetsesse vormi. Teadmiste jagamine on protsess, kus konkreetne või vaikiv teadmine antakse edasi teistele üksikisikutele. Järelikult kui teadmisi jagatakse isikutevaheliselt või kogukonnas, siis see aeglaselt liibub ühelt indiviidilt edasi teisele kommunikatsiooniga (näost näkku rääkides, vestluse käigus kolleegiga, arutlusega või koos midagi tehes). Teadmiste rakendamine toimub, siis olemasolev teadmine kasutakse, et teha otsuseid ja sooritada ülesandeid läbi juhatamise ja rutiini. Kui teadmiste rakendamist ei kasutata edukalt, siis kõik eelnevad toimingud on olnud asjata. 

Teadmusjuhtimine saab olla ainult, siis edukas kui teadmisi kasutakse. Lisaks peavad organisatsiooni liikmed aru saama kuidas teadmisi kasutada ja selle kasutamine teeb nende töö efektiivsemaks.

Ülesanne 2:

1. Vali üks teadmusjuhtimise tehnoloogia, mida ei ole loengukonspektis (sissejuhatuses) ja õpiobjektides piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud ja iseloomusta põhjalikult selle kasutamise võimalusi teadmusjuhtimises.

Teadmusjuhtimise tehnoloogiad on vajalikud inimeste ja protsesside kiire ja tõhusa töö jaoks. Teadmusjuhtimise protsessid on vajalikud selleks, et organisatsioonis on tarvis vahetada ja levitada teavet.

Täpsemalt kirjeldamiseks valisin teadmusjuhtimise tehnoloogia valikutest: Virtuaalne meeskond.

• Meeskonnas on tavaliselt määratud ning tavaliselt piiratud liikmete arv ning iga liige tunneb end osana meeskonnast, isegi kui meeskonna liikmed muutuvad, jääb meeskond siiski tervikuks.
• Liikmed funktsioneerivad iseseisvalt, tavaliselt ühtse eesmärgi nimel, ülesanded on liikmetele määratud.
• Iga liige on vastutav projekti tulemuslikkuse eest.
• Liikmed organiseerivad kollektiivselt suhtlusvõrgustikku terves organisatsioonis.
• Meeskonnaliikmed võivad olla geograafiliselt erinevates paikades.
• Meeskonnaliikmed sõltuvad valdavalt arvuti vahendusel toimivast suhtlusest, mitte näost-näkku suhtlusest.

Virtuaalse meeskonna töövahediteks on erinevad koostööd hõlbustavad vahendid, nt. grupivestlused või konverentskõned Skypes, ühiskirjutusvahendid GoogleDrives, e-kirjad jne.

Virtuaalmeeskonna eeliseks on suhtlemine ning koostöö tegemine, sõltumata ajast ja kohast (nii ruumiline kui ka geograafiline).

Kasutatud materjalid:

• Arge, S. Teadmusjuhtimine. Loetud aadressilt: http://www.epubbud.com/read.php?g=6NVWZHCJ&p=2&two=1
• Berry, G. R. 2011. Enchancing effectiveness on virtual teams. Journal of Business Communication. Loetud aadressilt: http://job.sagepub.com/content/48/2/186.full.pdf+html, lk 187-188
• Virkus, S. Õppematerjal “ III moodul: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid". Loetud aadressilt: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2192/Moodul%202.pdf