Ülesanne 1
1. Teadmusjuhtimise põhikomponendid, protsessid ja infrastruktuur
Protsessipõhine lähenemine teadmusjuhtimisele keskendub teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise/kasutamise protsessidele => vaadeldakse detailsemalt ja eristatakse teadmuse omandamist, loomet, kodifitseerimist, jagamist, juurdepääsu, rakendamist ja taaskasutamist organisatsioonides ja organisatsioonide vahel.
Meyeri ja Zacki (1996), Bukowitzi ja Williamsi (2000), McElroy (1993, 2003) ja Wiigi (1993) mudelid teadmusjuhtimise mudelite sünteesimisel on välja töötatud raamistik, mis näitab, kuidas informatsioon muutub organisatsiooni jaoks väärtuslikuks teadmuseks (Dalkir, 2011).
Teadmusjuhtimise infrastruktuur sisaldab omakorda 5 peamist komponenti:
- Organisatsioonikultuur
- Organisatsiooni struktuur
- Organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur
- Üldteadmised
- Füüsiline keskkond (Becerra-Fernandez and Sabherwal, 2010).
2. Teadmusjuhtimise tsükli mudelid
Teadmusjuhtimise tsüklit võib vaadelda kui informatsiooni teekonda muutumaks organisatsiooni väärtuslikuks strateegiliseks ressurssiks => kirjeldab, kuidas teadmisi organisatsioonis erinevatel etappidel määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse.
3. Organisatsioonikultuur, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur, üldteadmised, füüsiline keskkond
Organisatsioonikultuur (komponentideks: tema missioon, visioon ja põhiväärtused ning organisatsiooni mikrokliima ja juhtimisstiil) - organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid. Organisatsioonikultuur suunab organisatsiooni liikmeid selles suunas, mida sobib/võib ja mida ei sobi/või konkreetses organisatsioonis teha.
Organisatsiooni struktuur määrab suurel määral selle, kuidas ja millises ulatuses rollid, kohustused delegeeritakse, kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine juhtimistasandite vahel. Organisatsiooni struktuur määrab ka võimusuhted organisatsioonis ning sellest oleneb organisatsioonile püstitatud eesmärkide täitmine. Organisatsiooni struktuurid võivad mõjutada teadmusjuhtimist praktikakogukondade (community of practice) kaudu.
Juhani Lemmik (1999) toob välja organisatsiooni struktuuri viis eesmärki:
- struktuur määrab alluvussuhted ning tööjaotuse, mille kaudu määratletakse otsustetegemise protsess ja võimusuhted;
- struktuur on üks eesmärkide saavutamise vahend;
- struktuuri ülesandeks on infokanalite määramine - palju suheldakse horisontaalselt, palju vertikaalselt? Tihti ei kattu infokanalid struktuuriga, sest lisaks formaalsetele suhetele on oluline roll organisatsioonis mitteformaalsetel suhetel ehk informaalsel struktuuril;
- struktuur on aluseks töötajakesksele lähenemisele - struktuur määrab töötaja positsiooni organisatsioonis, tema vastutuse, töösuhted, kohustused ja õigused. Nendest peaks iga töötaja olema ise teadlik;
- struktuuri kaudu toimub juhtimise täiustamine - iga juht peab teadma, mida tema alluvad teevad ning seeläbi leidma viise tööprotsesside efektiivsemaks muutmiseks.
Organisatsiooni üldine infotehnoloogiline infrastruktuur on oluline teadmusjuhtimise komponent. Infotehnoloogilist infrastruktuuri võib vaadelda kui andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogumit (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks. See hõlmab kõiki organisatsiooni infosüsteeme.
4. Teadmusringluse protsessid
Teadmusringlus on süsteem, milles vaikiv teadmine muudetakse
läbi suhtlemise väljendatud teadmiseks ning seejärel jällegi vaikivaks
teadmiseks. Teadmusringlus põhineb teadmiste spiraalil, mille tingimuseks ei ole
infotehnoloogia kasutamine, kuid läbi infotehnoloogia on see paindlikum,
kiiremini teostatav ja ka mugavam.
Ene-Silvia Sarv on oma kursuse Teadmusringlus ja teadmusloome materjalides kirjeldanud teadmusringluse protsessi järgmselt:
Teadmusringluse alguspunktiks on küsimus – kellegi poolt esitatud, uudsest või takistust sisaldavast olukorrast kerkinud küsimus, emotsioonide või mõtlemise tulemusena tekkinud arusaamisvajadus (joon. 2).
Küsimus kutsub esile olemasoleva teadmuse esiletoomise – meenutamise, äratundmise kui küsimusega seotu (joonisel – sotsialiseerimine). Dialoogis toimub teadmise (äratuntu, esiletoodu) eksternaliseerimine – väljaütlemine, kontseptualiseerimine kõneleja-kirjutaja jaoks. Mitme osaleja (dialoogipartnerid, eelistatavalt rühm) ütlused, tekstid (mis võivad olla ka metafoorilised – loosungid, kõnekäänud või visuaalsed - sümbolid jmt) kombineeruvad iga osaleja jaoks ning arutelus kontseptualiseeritakse ühiselt mõistetavaks tekstiks, ideedeks, määratlusteks vmt. Teadmusvälja kujunemisele eelneb kõneldu-arutatu omaksvõtmine – see toimub kõige efektiivsemalt tegevuse, rakendamise kaudu. Internaliseeritud e omaksvõetud teadmus lõimub iga osaleja eelneva vaikiva teadmusega, moodustades nii ühelt poolt individuaalse teadmuse, teisalt on sel aga ühiselt läbi arutatud ja kontseptualiseeritud “ühisväli” teiste protsessis osalenutega.
Sarnane teadmusringluse spiraal on esile toodud Nonaka ja Takeuchi poolt uute ideede genereerimise osana ettevõtetes. Samuti on see selgesti äratuntav õppesituatsioonis nt rühmatöö kasutamisel.
Joonis 2. Teadmuse konversiooni e teadmusringluse ja teadmusloome spiraal
Eelneval joonisel (joonis 2) kujutatu on skeem protsessist - indiviidi ja samas ka rühma kui terviku õppimisest, mille tulemuseks on ühelt poolt indiviidide teadmusvälja ühtlustumine (analoog Senge tiimiõppimise ühe olulise tulemusega), samas aga ka uue teadmuse loomine indiviidi ja rühma tasandil (Sarv, aasta teadmata)
Kasutatud kirjandus:
- Becerra-Fernandez, I. and Sabherwal, R. (2010). Knowledge Management: Systems and Processes. Armonk (N.Y.); London : M.E. Sharpe.
- Dalkir, K. (2011). Knowledge management in theory and practice. The MIT Press.
- Sarv, Ene-Silvia. (aasta teadmata). Teadmusringlus ja teadmusloome: Varjatud ja väljendatud teadmuse dünaamika. Loetud aadressil: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Teadmusringlus_ja_teadmusloome/varjatud_ja_vljendatud_teadmuse_dnaamika.html
Ülesanne 2
1. Koosta individuaaltööna ühe konkreetse organisatsiooni, millega oled hästi tuttav, teadmusjuhtimise analüüs läbitöötatud materjalidest lähtuvalt (milliseid teadmusjuhtimise protsessid on identifitseeritavad ja millistel eesmärkidel, mida soovitaksite muuta/täiustada jms.)Teadmusjuhtimise analüüsiks olen valinud Lääne-Virumaa ühe vanima üldhariduskooli. Selles koolis olen töötanud 6 aastat, esimesed 4 aastat infojuht/arvutiõpetaja ja ülejäänud aeg haridustehnoloog/arvutiõpetaja.
Meeldetuletuseks, mis on teadmusjuhtimine (knowledge management) - strateegiat, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis.
Teadmusjuhtimise protsessid ja süsteemid toimivad. Kooli juhtkond ja õpetajad omandavad ja koguvad teadmisi, jagavad kolleegidega ja rakendavad (ka õppetöös). Selleks on omad süsteemid ja protsessid.
Teadmiste omandamiseks on olemas erinevad kursused ja erinevad organisatsioonilised huvigrupid. Koolis eksisteerib tervisenõukogu, kriisikomisjon, juhtkond, õppenõukogu, õpilasesindus, hoolekogu, vilistlaskogu jt, kellega toimuvad koosolekud, ajurünnakud jm arutelud enne ja pärast tegevust ning selle ajal. Toimub kolleegide abistamine, koolitused (sisekoolitused aga ka väljastpoolt tellitud koolitajate poolt läbiviidavad), juhendamine jne.
Koolil õppenõukogu ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid ja juhtkond.
Noore õpetaja juhendamiseks määratakse mentor, kes toetab, nõustab ja juhendab. Lisaks suunab täiendkoolitustel osalema, et stažeerida ja lisa teadmisi juurde hankimiseks.
Interneti arenguga on lisandus uusi abivahendeid - e-õpe, veebikonverentsid, ühiskirjutusvahendid, sisuhaldussüsteemid, meililistid (kõikidel koolitöötajatel on töökoha poolt e-maili aadressid), viki-veebilehed, blogid, suhtluskanal Skype jm tehnoloogiad. Kõik abistavad tehnoloogiad avardavad töötajate võimalusi olla kursis ringleva infoga, andes samas suuniseid konkreetsete eesmärkide saavutamiseks või meetmete rakendamiseks. Teadmiste juhtimine areneb koos koostöörakenduste, visuaalsete abivahendite ja muude tehnoloogiate arenguga.
Erinevate andmete kogumiseks lastelt, lastevanematelt ja kolleegidelt kasutatakse elektroonilisi küsitlusi, arenguvestlused (töötajatega) - neid andmeid säilitatakse, analüüsitakse, järeldatakse uusi teadmisi ja teadmisi hoitakse omakorda arhiveeritakse vastavates dokumendimappides.
Kooli osaline dokumentatsioon (arengukava, õppekavad, kodukord, hindamisjuhend, vastuvõtukord jne) on kättesaadav kooli kodulehel. Osalised dokumendid luuakse kasutades ühistöövahendeid GoogleDrive.
Lisaks dokumentatsioonile toimub koolilehe kaudu igapäeva info jagamine lastele, lastevanematele, õpetajatele, juhtkonnale jt. Kool on liitunud sotsiaalse võrgustiku keskkonnaga - Facebook, mille kaudu edastatakse mitmetele, mitmetele lehe fännidele infot/teateid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar